INFO

Teavet päikeseprillidest

PÄIKESEPRILLIDEST JA KIIRGUSEST

Inimese elukeskkonnas on alati esinenud kiirgust. Maakera ja kogu universum tekkis kunagi suurelt osalt radioaktiivsetest ainetest. Üks meie tähtsaim kiirgusallikas on päike. Päikesekiirgusest tingitud valguse ja soojuseta ei oleks maakeral elu.

Looduslikud kiirgusallikad on meid alati mõjutanud. Aja möödudes elukombed muutuvad ning seeläbi muutub ka meie vastuvõtlikkus päikesele. Näiteks päevitame me end praegu rohkem kui kunagi varem ja seetõttu on kiirguse mõju meile suurenenud.

Tänaseks oleme õppinud oma nahka päikese eest kaitsma ja teame ka palju ohtudest, mida suur kogus UV kiirgust võib meile põhjustada. UV kiirguse kahjulikkusest silmadele on aga vähe teadvustatud ning see on halb, kuna silmad on kiirgusele veel tundlikumad kui nahk.

Elektromagnetiline kiirgus- nähtav valgus, mida mõõdetakse 380-770 nanomeetrit lainepikkusel. Ultraviolettkiirgus- UV nähtamatu valgus (alla 380 nm)
Infrapunakiired- IR nähtamatu valgus (770-5000 nm)

ULTRA VIOLETTKIIRGUS

Lühikesed UV-kiired on väikeses annuses meile kasulikud, sest aitavad organismis toota D-vitamiini. Liigne UV-kiirgus aga annab küll ilusa pruunistuse, kuid samal ajal muudab naha enneaegselt vanemaks. Aja möödudes võib areneda isegi nahavähk.

Nähtamatu UV-kiirgus jagatakse kolme rühma:

UV-A-kiirgus (315-380 nm)

See kiirgus ohustab meid kõige vähem, annab nahale kerge pruunistuse, kuid samal ajal muudab selle vanemaks. UV-A-kiirguse mõju silmadele võib tuhmistada nende võrkkesta ja hämaras nägemine muutub halvemaks. Aja möödudes võib areneda silma hallkae.

UV-B-kiirgus (290-315 nm)

See kiirgus on ohtlikum ja tugevam kui UV-A. UV-B põletab sügavamalt ja on nahavähi peamiseks põhjustajaks. UV-B-kiirgus on süüdi ka lumepimeduses, mille põhjustavad lumi ja päike koos (põletab silma võrkkesta osakesi).

UV-C-kiirgus (alla 290 nm)

See on kõige tugevam ja ohtlikum UV-kiirgus. UV-C imendub osoonikihti ja ulatub harva maapinnale. Kõik päikeseprillid, millel on 100% UV-A ja UV-B-filter, peaksid kaitsma ka UV-C-kiirguse eest.

MIS MÕJUTAVAD UV – KIIRGUSE MÄÄRA?

1. Osoonikiht

2. Pilv.

3. Aastaaja

4. Õhuosakesed

5. Kõrgus merepinnast

6. Peegeldused

Osoonikiht

Viimastel aastatel on hakatud osoonikihile rohkem tähelepanu pöörama. Suvel teavitatakse meile ilmateadetes selle kihi paksusest. Sõltuvalt osoonikihist võivad kaks selget päikesepaistelist suvepäeva olla UV-kiirguse poolest täiesti erinevad. Kui osoonikiht on õhuke, pruunistume päikese käes kiiremini, kuid oleme samas UV-kiirgusele vastuvõtlikumad.

Pilved

Pilvede tihedusest oleneb, kui palju UV-kiirgust nendest läbi pääseb. Hõre pilvkate ei pruugi üldse vähendada UV-kiirgust. Võime kergelt eksida, kui loodame, et pilvisus kaitseb kiirguse eest.

Aastaajad

Madala päikese ajal on UV-kiirgus nõrk. See tähendab, et me ei ole talvel ega ka suvel varahommikuti ja hilisõhtuti UV-kiirgusele nii vastuvõtlikud. Keskpäeval, kui päike on kõige kõrgemal, on UV-kiirgus tugevaim.

Õhuosakesed

Õhuosakesed ( piisad, aerosoolid ), kui neid on õhus palju, vähendavad UV-kiirgust. Eriti ilmneb seda suurlinnades.

Kõrgus merepinnast

Kiirgus on seda suurem, mida kõrgemal me merepinnast oleme. Iga 1000 meetrit lisab kiirgust 10%. Süü kiirguse lisandumisel on hõre õhk ja laiem horisont.

Peegeldused

Erinevatelt pinnakatetelt peegeldub UV-kiirgus erinevalt. Suurem osa looduslikest pindadest peegeldavad UV-kiirgust halvasti. Lumi on aga siiski täielik erand. Puhas lumepind võib peegeldada ülevalt tulevast kiirgusest peaaegu 90%. Sel juhul on väga tähtis kaitsta oma silmi, sest UV-kiirgus tungib nendesse mitmest suunast. Juhul, kui silmi ei kaitsta, on lumepimeduse oht.

Veepind peegeldab vähe, vaid 10% ülevalt tulevast UV-kiirgusest. Muidugi peab meeles pidama, et UV-kiirgus tungib vette ja umbes pool kiirgusest on veel alles 50cm sügavuses. Paljud inimesed usuvad, et pruunistume kergemini veekogu ääres. Kui see ongi nii, siis ei ole see tingitud vee lähedusest, vaid laiemast horisondist. Tiheda metsaga ümbritsetud väikese järve ääres pruunistume palju aeglasemalt, kui mere ääres. Kui päike on kõige kõrgemal, tuleb umbes 50% UV-kiirgusest päikeselt ja 50% kiirgab õhust. Seepärast ei saa kiirgust vältida isegi päikesevarju all istudes.

PÄIKESEPRILLID KAITSEVAD

Kaitsmaks silmi nähtamatu ja ohtliku UV-kiirguse eest vajame päikeseprille, mis filtreerivad 100% UV-A ja UV-B kiirguse. Kahjuks on kaubanduses päikseprille, mis ei kaitse UV-kiirguse eest, kuigi neil on vastav märge: 100% UV-kaitse. Kandes selliseid prille, ei kissita me oma silmi (ilma prillideta

oleks see ju loomulik) ja need on ohtlikule UV-kiirgusele avatud. See aga põhjustab silma sarvkesta tõsiseid kahjustusi.
Kõikidel SU.VI päikeseprillidel on 100%-line UV-A ja UV-B kaitse. Samuti kaitsevad nad ka lühilaine sinise valguse eest (400 nm ). Kuna teatakse, et lühilaine sinised kiired kahjustavad silma sarvkesta, on enamustel kvaliteetpäikeseprillidel filter, mis ei lase ühtegi alla 400nm kiirt läbi.? UV-filtril ei ole midagi ühist päikeseprilli klaaside värvusega. Ka täiesti kirgastel klaasidel võib olla 100%-line UV-kaitse.

KLAASIDE TÜÜBID

Fotokroomne klaas

Fotokroomsed ehk isetumenevad klaasid muudavad vastavalt UV-kiirgusele intensiivsusele oma värvust – siseruumides kus UV-kiirgus puudub on klaasid heledad, välitingimustes muudavad fotokroomsed klaasid UV-kiirguse suurenedes tooni ja muutuvad tumedaks.

Polariseeritud klaas

Nendes klaasides on mitu kihti kokku surutud polariseeriva filtriga. See filter hajutab kõik horisontaalsed peegeldused nt. veekogudelt, märjalt asfaltilt ja lumelt. Niisugused klaasid sobivad hästi kalastamisel, veekogude ääres, kõrbes ja lumel kus päikesepeegeldus väga intensiivne.

Peegelklaas

See klaas kaitseb efektiivselt lume ja vee poolt tekitatud helkimise eest. Peegelklaasi kasutatakse tihti spordiprillides, sest nad toimivad hästi ereda valguse oludes.

Igailma klaas

Sellel klaasil on kolm välja: keskmine on enamasti kollaka värvusega, parandamaks kontrasti, ülemine ja alumine väli on peegelklaas kaitsmaks alt (lumelt) ja ülevalt tulevate kiirte eest.

Kirgas klaas

Läbipaistvusest hoolimata on neil 100%-line UV-kaitse. Kirgas klaas on eriti hea õhtuti hämaras sporti tehes, samas kaitseb ka hästi putukate silma sattumise eest.

Värvitud klaas

See on meie populaarsemaid klaasi tüüpe. Klaas on tavaliselt hall, roheline või pruun. Kaasaegne mood lubab ka igasuguseid muid põnevaid värvitoone.

Sinist valgust filtreeriv klaas

See klaas kaitseb teie silmi digitaalsetest ekraanidest kiirguva kahjuliku sinise valguse eest. Seda klaasi kasutatakse ka nn. autojuhi prillides ( DRIVERS ). Klaasides on kaks filtrit: kollakas-oranz filter, mis parandab kontrasti ja teine, mis kaitseb sinise valguse eest. Eriti soovitatakse halvanähtavusega ilma korral.

MATERJALID

CR39

CR39 plastikust läätsed on parima kvaliteediga läätsed pärast klaasi. Nad on väga vastupidavad kriimustustele, eriti heade optiliste omadustega, aga samas palju kergemad kui klaasist läätsed.

Polükarbonaat

Polükarbonaat lääts on eriti kerge materjal, mis on raskesti purunev ja ei kriimustu lihtsalt. Väga palju kasutatakse polükarbonaati spordiprillides.

Akrüül

See on plast, mis on prilliklaaside peamine materjal. Akrüül on kerge, vastupidav ja suurepäraste optiliste omadustega. Akrüüli kasutatakse nii päikese- kui ka lugemisprillides.

MIS KELLELE SOBIB?

Prillide valikul ei ole inimesele sugugi kerge nõu anda. Järgmised lihtsad juhised on väikeseks abiks. Põhimõte on lihtne – peab leidma raamid, mis on kontrastiks inimese näo kujuga. Näiteks ümmargusele näole sobivad kõige paremini kandilised raamid.

Kulmukaared

Põhitõde on, et prilliraamid ja kulmud oleks ühel joonel. Nad ei tohiks täielikult kattuda, samuti ei peaks nende vahele jääma liiga suur vahe.

Nina

Päikeseprillide valikul on nina suurusel tähtis roll.

Suur nina

Suure ninaga inimestele soovitatakse suurte raamidega prille. Ninatugi ei tohi olla liiga kõrgel, rõhutamaks nina pikkust.

Pikk nina

Pika ninaga inimestele sobivad raamid, mis on veidi kulmude suunas välja venitatud, juhtimaks tähelepanu ninalt ära. Peab jälgima, et ninatugi ei ole ka siin liiga kõrgel.

Lühike nina

Lühike nina nõuab kõrget ninatuge, et nina paistaks pikem.

Ümmargune nägu

Ümmargusele näole sobivad kõige paremini neljakandilised prillid. Raamid peavad hajutama näo ümarust ja olema sobiva laiusega.

Kitsas, pikk nägu

Prillid peaksid olema küllalt nägu katvad. Need võivad olla kulmude juurest veidi üles suunduvad nn cat-eye. Raamid peaksid näost natuke laiemad olema.

Ovaalne nägu

Selle näo kujuga sobivad enamus raame. Otsustavaks on inimese oma stiil.

Kandiline nägu

Kandilise näokujuga sobivad ovaalsed raamid. Hea valik on nn lenduriprillid.

Nurgeline nägu

Näokuju on peaaegu kolmnurkne. Sobivad kitsa raamiga prillid, samuti väikesed ovaalsed metallraamid. Neljakandilisi ja ka suuri raame peaks vältima.

MIDA TÄHENDAB CE MÄRGISTUS?

SU.VI päikeseprillid on varustatud päikesekaitsefiltriga, mis vastab standardi EN 12312-1:2013 nõuetele. See tagab, et direktiivis CE 89/686 toodud tervise- ja turvalisusenõuded on täidetud. SU.VI päikeseprillid on tehtud kaitsmaks silmi päikesekiirguse eest.

PÄIKESEKAITSE FILTRID

Päikesekaitsefiltri põhiliseks ülesandeks on kaitsta silmi tugeva päikesekiirguse eest. Lisaks hoolitseb see nägemisvõime mugavuse ja ka selle suurenemise eest päikese käes. Prillid tuleb valida arvestades ümbritseva valguse intensiivsust ja iga inimese silmade
pimestustundlikust nii, et need ka pikaajalisel kandmisel ei väsitaks silmi. Kahtluse korral, millised klaasid on kõige sobivamad, võib nõu küsida silmaarstilt.

Päikesekaitsefiltri täpne valgusläbivusaste saadakse arvutades spektraalläbivuse s.o. Filtrile langeva ja seda läbiva valguse suhe.
Selle järgi liigitatakse filtrid EN 1836/97 alusel järgmistesse kategooriatesse:

Filtri Toon Kasutusotstarve kategooria

0 Värvitu või õrnalt toonitud Väga nõrgas päikesevalguses 1 Õrnalt toonitud Nõrgas päikesevalguses 2 Keskmiselt Tavalises päikesevalguses (ei sobi hämaras auto juhtimiseks) 3 Tugevalt toonitud Eredas päikesevalguses(ei sobi hämaras auto juhtimiseks) 4 Väga tugevalt toonitud Intensiivses päikesevalguses (lume- ja liivaväljadel, . veekogudel ja mägedes või troopikas, ei sobi auto juhtimiseks)

FILTRI KATEGOORIAD

Päikesekaitsefilter, mis on mõeldud eredasse päikesevalgusesse, kategooria 4, takistab nägemist hämaras. Nägemisvõime väheneb filtri valgusläbivusteguri vähenedes. Päikesekaitsefilter, mille valgusläbilaskvustegur on alla 80% ei sobi kasutamiseks hommiku- ja õhtuhämaruses ning ka öösel. NB! Ei sobi autot juhtides!

Ereda päikesevalguse jaoks mõeldud päikesekaitsefiltrit ei tohi kasutada:
– autot juhtides hommiku- ja õhtuhämaruses ja ka öösel.
– solaariumipäikese või mõne muu kunstliku valgusallika UV-kiirguse eest.
– vaatamiseks otse päikesesse või eredasse valgusallikasse.
Andmed on vastavuses EU direktiivi CE 89/686 peatüki 1.4 osaga 2
Lisaks nähtava kiirguse imendumisele tagame ka silmade kaitse UV-kiirguse (UV-A,B,C) ja mõnedel juhtudel ka infrapunakiirte eest.

Päikeseprille ei tohi kasutada töö-või kaitseprillidena.

PRILLIDE PUHASTUS JA HOOLDUS

Prillide kasutamisel koguneb sinna higi, mustust, kosmeetikat jne. ning seepärast peab neid sageli puhastama. Seda tuleks teha sooja jooksva vee all ning seejärel kuivatada puhta mikrofiiber lapiga. Klaasidele kogunenud mustuse kiht võib põhjustada nägemisteravuse vähenemise eriti autot juhtides ja siis, kui päike on madalal horisondil. Prillide sage puhastamine pikendab nende eluiga ja tagab teile selgema nägemise. Prille peaks hoidma riidest kotikeses või prillikarbis kuivas kohas temperatuuril –10 ja +35C vahel.

NIKLIKAITSE

EN 1811 & EN 12472

SU.VI prillide kõik metallosad on topelt niklikaitsega st. kahekordse kattekihiga. Prillid on läbinud laboratoorsed testid ja katsed ning vastavad EN direktiivi nõuetele.
Normaalsetes tingimustes kasutamisel on kulumis- ja korrosioonikindlus 2 aastat
(EN 12472).